Ega ei jõudnudki Barcelonas pärast Iisraeli sõitu midagi muud teha kui pesu pesta ja tuligi taaskord lennukise istuda, mis mind seekord päikselisse Portosse viis. Lennujaama tuli sünnipäevalaps Merka mulle vastu ja neli päeva ringiräntsimist võis alata.
Merka pidi veel samal päeval korra kooli minema, istusime natuke aega aja parajaks tegemiseks arvutiklassis ja kuidagi möödaminnes ostsime Merkale Barcelona piletid. Nii et Jaanipäeval saame siin kahekesi siga grillida ja üle lõkke hüppeid teha.
Õhtul tähistasime Merka 23. sünnipäeva. Arbuusi viin ja muu hää kraam meie laualt ei puudunud. Tahtsime õhtul küll välja pralletama minna, aga väsimus ja paras kogus arbuusiviina tegid gravitatsiooniga võitlemise keeruliseks ja horisontaalne ase tundus kõige õigem viis selle õhtu lõpuks.(Pildil klikates näete ehk kirjakest T-särgil ka lugeda)
Järgmisel päeval otsustasime targalt parki päevitama minna. Kõik muu oli täitsa ponks, aga muruniitjatega me ei arvestanud. Neile kohe meeldis meie ümbert kohe erilise hoolega niita. Isegi oma lõunapausi pidasid sealsamas. Jeever. Kaks blondi tüdrukut Porto tänavatel äratas kahtlaselt palju tähelepanu. Iga teine meessoost isik tegi kss-kss häälitusi ja isegi 13 aastased poisid püüdsid Merka perset näppida. Tähelepanu on tore, aga see oli tiba liiast.
Õhtul suundusime bussiga Lissaboni. Olime hästi varustatud veini, juustu ja kummikommidega. Bussisõit möödus lõbusalt ja uni tuli ka hea.
Terve järgneva päeva müttasime mööda Lissaboni ringi, vaatsime seda iga külje pealt. Ühes baaris tuli mingi tädi meiega juttu rääkima, portugali keeles muidugi. (Pildil rõõm ületatud aiast)Tükk aega vaterdas ja siis kookis oma laulusõnad välja ja laulis meile kolm ilusat palakest oma repertuaarist. Ega tal vist pööningul kõik täitsa korras ei olnud, aga laulis ta igatahes hästi ja meeldejäävaks tegi ta meile selle õlleka ka. Õhtul tegime meie majutajatele süüa ja läksime välja mingitesse vanalinna baaridesse.
Oma teisel Lissaboni päeval põrutasime Lissaboni külje all olevasse Sintrasse. Ilus väike kohake paljude vaatamisväärsustega, aga igas kohas, kus vähegi võimalik, tahtsid nad mingi 8 euri sissepääsu raha saada.
Meie vaeste erasmustudengitena ei tahtnud neile seda mitte maksta. Niisiis ühes kohas ronisimegi üle aia ja pärast ronimist namaskil käte ja mustade pükstega püüdsime võimalikult süütut turistinägu pähe panada. Lisaks aeda sissepääsul oleks pidanud ka aias olevasse lossi eraldi pileti ostma. Kuidagi õnnestus meil aga vanatädide gruppi sulanduda ja ka lossi tasuta sisse saada. Koht ise oli täitsa ilus!
Õhtul oli aeg Portosse tagasi minna ja üle pika aja sai jälle ühes Porto ööklubis korralikult tantsu vihutud. (meie Lissaboni majutajal oli nimelt ka Biitlist kaksikvend)
Hommikul tuli Merkale juba jälle hüvastijätuks lehvitada ja koju tagasi sõita, et seal esivanemad vastu võtta.
Merike ja Aivar Barcelonas
Kohe pärast Portugalist tulekut saabusid kallid esivanemad Barcelonasse. Sai ka nendega kõikvõimalikud Barcelona vaatamisväärsused läbi kammida ja ka tiba rannas peesitada.
Kolmeks päevaks sõitsime nendega ka Andaluusiasse. Meie lend oli hommikul nii vara, et magada saime umbes 3 tunnikest. Sevillast võtsime endale auto ja kimasime kohe Gordovasse, kus me uimaste kärbsetena ringi sebisime ja erinevaid tähtsaid vaatamisväärsusi hoomata püüdsime, mis meile sel hetkel sugugi väsimuse tõttu korda ei tahtnud minna. Gordova suurim vaatamisväärsus Mezkita suutis meile isegi mingi mulje jätta. Tegu on nimelt kiriku ja mošeega ühes hoones.
Pärastlõunal sõitsime Granadasse. Päikseparadiisis võtsid meid vastu vihmapilved. Lisaks sellele, et me kaks tundi oma ööbimispaika otsisime, sain ma instruktsioone küsides rahehoo osaliseks. Rahe möödus õnneks kipelt ja õhtul saime mööda Granada vanalinna ringi jalutada. Ilus oli teine.
Hommikul äratas meid üks suur ja kuri vihmasadu, mille tõttu meil Granada üks suuremaid vaatamisväärsusi vaatamata jäi. See oli nemelt üks loss ja selle ümbrus, mis vaid ilusa ilmaga midagi pakkunud oleks. Minematajätmise üks põhjuseid oli ka see, et meil suurt riideid kaasas ei olnud. Põrutasime ju päikselisse lõunasse, aga vaata et isegi Eestis oli sel hetkel soojem.
Niisiis sõitsime Sevillasse tagasi ja nautisime, seda päikest, mis meile pilvede vahelt lubati. Tegime tüüpilise turistituuri ja õhtul käisime Flamencot vaatamas- see oli minu jaoks igatahes selle reisi tipphetk.
Tagasi Barcelonas võtsime ühel päeval ette tripi Montserratile. See on ühe mäe otsas paiknev mungaklooster, kust avaneb imeline vaade. Olime selle nädala jooksul harjunud kõike välja ütlema, mis sülg suhu tõi, kuni ma rongis vaatasin, et üks tädi on hirmsasti Eestlase nägu. Nagu välja tuli oligi tegu eesti paarikesega, kellele meie valjuhäälne jutt ka kindlasti kuulmata ei jäänud.
Kuna mul parasjagu samal ajal presentatsioon oli koolis, kui vanemad tagasi lennukile läksid, siis pidid nad ise metroo ja rongiga lennujaama minemisega hakkama saama. Nad küll hakkasid seda minekut kohe saabumise päeval planeerima, aga nende auks tuleb öelda, et hakkama nad said.
Disko ajastu
Nüüd tagasi Barcelonas olles, jõudis minuni tõsiasi, et kõigest kuu aega on mul siin veel jäänud, aga samal ajal on mul nii paljud kohad veel käimata. Niisiis algaski eilsest dikoajstu, mille käigus ma ennast BCN-i ööeluga võimalikult täpselt kurssi püüan viia (kes teab muidugi kauaks seda mõtet jätkub.)
No hay comentarios:
Publicar un comentario